Blogi

Kodutöö 2 (Arengukava)

Avar Pentel: 27.11.2016


Toila Gümnaasium

Taribijast loojaks: digitaristu arengukava 2017-2020


Signe Ilmjärv, Merike Lepsalu, Avar Pentel

See dokument on allalaetav ka .pdf failina


Sisukord

Sissejuhatus

Digitaristu hetkeolukord

Digitaristu tulevikuvisioon

Kiire internetiühendus

Digipädevad õpetajad

Arvutite kasutamise võimalus ainekabinettides

Õpiriistvara õppeprotsessi toetamiseks

Jätkusuutlik areng

Arendusvajadused


Sissejuhatus

Käesolev arengukava on lühike kokkuvõte sellest, kus me hetkel Toila Gümnaasiumi digitaristuga asume,  kuhu tahame jõuda ning mida selleks kavatseme teha.  Digitaristu arendamisega soovime toetada Toila Gümnaasiumi põhieesmärke, millest peamine on õppeprotsessi korraldamine. Nii on küsimus selles, millist õppeprotsessi me tahame koolis näha ning milline digitaristu seda kõige paremal moel toetab.

Koolitusel “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul” sõnastasime ühe peamise eesmärgina õpilase koolipäeva terviklikumaks muutmise, mis lühidalt tähendaks seda, et õpilase koolipäevas ei tohiks olla enam eraldiseisvaid tunde, mis omavahel ei seostu, vaid et kõik aineõpetajad peaksid ühiselt selle koolipäeva ette valmistama. Ühtlasi jõudsime ka arusaamisele, et digitaristul saab olla selle eesmärgi saavutamisel kaudselt toetav roll, aga kõige tähtsamad muutused otseselt digitaristut ei puudutaks. Kaasaegne digitaristu peaks olema paindlik ja toetama igasugust pedagoogilist lähenemist nii mikro kui mesotasandil.

Märksa konkreetsemalt seostub digitaristu õppeprotsessiga, kui küsime, milleks me digivahendeid õppeprotsessis kasutame. Digitaalse loomingu tarbimist ei pea õppima, see on tehtud väga lihtsaks, meie eesmärk peaks olema sisu loomise arendamine. Kogu digitaristu peaks olema selle teenistuses, et nii õpilased kui ka õpetajad saaksid kõigis ainetundides (või perspektiivis aineteülestes tundides) pühenduda sisu loomisele.

On valdkondi, mida ilma digilahendusteta sisuliselt õppetöös kasutada ei saagi - programmeerimine, robootika, CAD modelleerimine, multimeedium sisu loomine, andmeanalüüs, kaugtöö, e-õpe. Siis on suur hulk valdkondi, kus digilahenduste abil saab õppeprotsessi märksa efektiivsemaks muuta ning on ka neid, mille puhul on küsitav, kas see õppeprotsessile midagi oluliselt juurde annab. Piiratud ressursside tingimustes on mõistlik mõelda sellele, mida mingi digilahendus õppeprotsessile juurde annab ja kas see on antud kulutusi väärt.

Antud dokumendis esitame esmalt meie digitaristu hetkeseisu inventuuri, seejärel tutvustame oma arenguvisiooni ja lõpuks esitame tegevuskava meie eesmärkide saavutamiseks.


Digitaristu hetkeolukord

Järgnevalt anname Toila Gümnaasiumi digitaristu hetkeolukorra ülevaate tabeli kujul ning visuaalse skeemina.

Õpilaste ja personali arv

280 (õpilasi 235, personali 45)

Digivaldkonna meeskond

Avar Pentel, IT spetsialist ja arvutiõpetaja - 1. täiskoht

IT spetsialistina IT juhtimine, IT hanked ja IT projektitaotluste kirjutamine, serverite haldus, tarkvaarendus, veebitoimetamine, andmekaitse, kasutajate haldus, arvutivõrgu ja serverite haldamine ning ehitus, arvutite ja muu riistvara ning tarkvara hooldus, kasutajate tehniline ning haridustehnoloogiline tugi, kooli poolt kasutatvate infosüsteemide haldamine peakasutajana (sisevõrgu teenused, EHIS, eKool, G-Suite, Ekis, Eksamite infosüsteem, raamatukogu infosüsteem, söökla programmid, raamatupidamisprogramm, Moodle),

EHISe registrite uuendamine (v.a. pedagoogide register ja õpilaste erivajadused) ja eKooli andmete uuendamine.

Õpetajana programmeerimine, IoT, robootika, 3D modelleerimine ja multimeedium, filmikunst.

Merike Lepsalu, õppealajuhataja: EHISe pedagoogide registri uuendamine ning õpilaste erivajaduste märkimine

Maarika Raja, 0,15 koormusega arvutiõpetaja.

Mait Põdra, majandusjuht: printerite kulumaterjalide soetamine, arvutivõrgu ja elektri installatsioonitarvikute soetamine

Jaan Valge, töömees: elektri installatsioonitööd ja nende käigus vajadusel ka võrgukaablite paigaldus samadesse installatsioonikanalitesse

Digivaldkonna koostööpartnerid

Telia (Internetiühendus), Google (G-Suite)

Lauaarvutite, sülearvutite ja tahvelarvute arv, vanus ja seisukord

Kokku on arvuteid 109 (ilma Raspberry PI arvutiteta). Neist sülearvuteid 40, tahvelarvuteid 2, ülejäänud lauaarvutid

Vanuseliselt jaotuvad arvutid ja sülearvutid järgmiselt:

32 arvutit on kuni 3 aastat vanad (14 sülearvutit ja 18 lauaarvutit)

36 arvutit on kuni 4-6 aastat vanad (12 sülearvutit, 2 tahvelarvutit, 22 lauaarvutit)

ülejäänud 41 arvutit on vanemad.

1 arvutiklass, mis on mõtteliselt kahes osas (27 + 10 arvutit).

Kõige uuemad arvutid on pooled arvutiklassi arvutitest ja osaliselt administratsiooni arvutid. Õpetajate käsutuses olevatest sülearvutitest peaaegu pooled jäävad kuni 3 aasta vanuste kategooriasse, kahjuks on just suur osa neist kõige kehvemas seisukorras (äärmiselt kehva koostekvaliteetiga). Kõige vanemad arvutid on õpilastega veebiprogrammeerimise kursustel kasutatavad eksperimentaalserverid, lauaarvutid mõnedes ainekabinettides või klasside tagaruumides ning üldkasutatavad arvutid raamatukogus ja õpetajate toas.

Õpiriistvara

23 dataprojektorit,

42 robootikakomplekti (15 EV3 ja 7 NXT 2.0, 20 Edisoni),

16 Raspberry PI arvutit koos elekroonika komplektidega,

15 Arduino starter kiti,

1 digiõmblusmasin,

2 Littlebitsi STEM komplekti,

1 Bitcoini arvuti,

2 Smartboardi,

3 dokumendikaamerat,

2 drooni,

3 kaamerat.

Kasutusaktiivsus dataprojektoritel on üldiselt kõrge mõne üksiku erandiga. Kasutusaktiivsus robootikavahenditel ja raspberry PI ning arduino seadmetel ning littlebitsi komplektidel suur. Droonidel pigem madal ja sel suvel saadud Bitcoini seade ootab aega, millal programmeerimise kursuse õpilased jõuavad vastavale tasemele (oluliselt on selle kasutamine piiratud ka krediitkaardi vajaduse tõttu).

Õpitarkvara

Visual Studio (C++, C#, jt), Python, Eclipse, Notepad++, Scratch, Lego Mindstorm EV3 ja NXT tarkvara, NXC, Arduino Studio, AppInventor, Android Studio, Autodesk 3D Studio Max, Google SketchUp, SolidEdge, Pivot Animator, Vectorian Giotto, Pencil 2D, Windows Movie Maker, VideoDemux, Audacity, Wolfram Mathematica, Wiris, T-algebra, Geogebra, Weka, Planetino, Bioloogia õppetükid, algklasside e-Õpikud, Libreoffice, MS Office, Gimp, Paint.net, Learning Apps, Kahoot, Answersgarden, Google Docs, Forms, jt vahendid.

Lisaks on kasutusel kohapeal loodud õppeotstarbelisi rakendusi: kuldvillakute loomise programm, sõnademäng "Poomine", mustade ruutudega kinnikaetud pildi äraarvamise mäng, "Rooside Sõja" mäng.

Kontorirakendused ja -lahendused?

Libreoffice, MS Office, eKool, EHIS, raamatupidamisprogramm PMEN, raamatukogu infosüsteem, eKis, G-Suite, veebipõhine sisevõrgu süsteem avaliku, sise- ja personaalse info haldamiseks

Serverid

Asutuse enda ruumides on 2 failiserverit, 1 veebiserver, 1 arendusserver, 1 backup server, 1 koolikella server, eksperimentaalserverid õpilastele õppetöös kasutamiseks (vastavalt vajadusele 5-10). Kõik on Linux operatsioonisüsteemiga.

Traadita andmeside

Traadita andmeside on peaaegu kogu koolis, kuid see on õpilastele suletud.

Välise andmeside

10 megabitti sekundis alla 2 üles, Telia. Olemasoleva vaskkaabli pikkus ei võimalda sellest kiiremat lahendust. Ühendus ei ole piisav, aga on enamvähem töökindel, kui kasutajaid on kuni viis :)

Varukoopiate loomise korraldus

Veebiserveri ja failiserveri andmetest tehakse kord päevas koopiad backup serverisse, kuid mitte kõikidest andmetest (näiteks mitte galerii piltidest). Tihti muudetavatest andmetest tehakse koopiad, mis võimaldavad taastada seisu seitsme eelneva päeva kohta.

Digivaldkonna eelarve

Koos IT spetsialisti tööjõukuludega viimase viie aasta keskmine ca 24000 eurot aastas. See summa on arvestatud planeeritud eelarveliste kuludega. Tegelikkuses on oleme saanud kooli kasutusse lisaks palju IT vahendeid, mis ei ole kooli eelarves kajastunud.

Rahastamine väljaspool haldaja finantseerimist

Üle poole kooli kasutuses olevast riistvarast oleme saanud konkurssidele esitatud projektide rahadest, eriprojektidest ja annetustest.

Digivaldkond arengukavas

Kehtivas arengukavas ei ole IT valdkonna arengut puudutavat eraldi peatükki, IT valdkonda ei ole käsitletud terviklikult. Uus arengukava on hetkel loomisel.

Suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul

Interneti välisühenduse kiirus, piiratud finantsvõimalused ja inimressurss.

Kõige enam vajab finantseerimist interneti ühendus, töö tasustamine (seotud ka inimressursiga) ja kogu olemasoleva riistvara amortisatsiooni arvestava jätkusuutliku iga-aastase eelarve tagamine.

Concept4_Page-1.png


Digitaristu tulevikuvisioon

Kiire internetiühendus

Soovime, et Toila Gümnaasiumis on kaasaegne kiire valguskaablil rajanev välisühendus. See võimaldaks:

Digipädevad õpetajad

Me soovime, et meie olemasolev õpiriistvara ja õpitarkvara oleks maksimaalselt kasutatud. Nagu näha eelmise peatüki alt, siis ainuüksi robootika ja mehhatroonika vahendeid on meil ca üks iga kolme õpilase kohta, kuid kahjuks annab nendega seotud tunde ja ringe vaid üks inimene, kes on hõivatud ka IT spetsialisti ülesannetega. Selleks, et need vahendid maksimaalset kasutust leiaksid oleks vaja palju rohkem õpetajaid, kes neid oskaksid oma tundides kasutada. Samuti on arvutiklassi võimalused aineõpetajate poolt alakasutatud. Selleks tahame suunata õpetajaid vastavatele IT valdkonna koolitustele.

Arvutite kasutamise võimalus ainekabinettides

Paljud aineõpetajad sooviksid digivahendeid kasutada lühiajalisteks tegevusteks oma ainetunnis, seetõttu arvutiklassi ajutine ümberkolimine ei sobi hästi (ja arvutiklass ei pruugi siis ka vaba olla). Kavandame mobiilse arvutiklassi kasutuselevõttu, mis seisneks laenutatavates sülearvutites. Eelistame sülearvuteid seetõttu, et tahame rõhutada sisuloome tähtsust, ning nutivahendid sobivad siiski pigem meedia tarbimiseks. Samal põhjuselt soovime osadesse ainekabinettidesse paigalda teatud hulga statsionaarseid lauaarvuteid. Sellega seoses tahame kaasajastada ka klassiruumide elektrisüsteeme, et seal oleks piisavalt pistikupesasid ja neile oleks mugav juurdepääs koolipinkide juurest.

Õpiriistvara õppeprotsessi toetamiseks

Soovime soetada täiendavat digitaalset õpiriistvara bioloogia, loodusõpetuse, füüsika ja keemia ning uurimistööde eksperimentide läbiviimieks (andurid, andmelogerid, etc). Samuti soovime soetada 3D printeri, et juba ca 10 aastat toimunud 3D modelleerimise kursuse looming leiaks ka materiaalse väljundi.

Jätkusuutlik areng

Jätkusuutlikkus seisneb ühest küljest kogu olemasoleva digitaristu amortisatsioonist tulenevate kulude pideva katmise tagamist kooli omaniku poolt. Teisest küljest tähendab see digitaristuga seotud dokumentatsiooni olemasolu, et IT spetsialisti lahkumise järel ei peaks järgmine töötaja kogu süsteemi nullist üles ehitama hakkama ja ei tekiks liiga pikka seisakut, kus IT süsteemid ei toimi. Kolmandaks tähendab see, et IT valdkonna arenguga toimunud digitaristu laienemine peab kajastuma ka sellele valdkonnale suunatud tööjõukuludes.


Arendusvajadused

Arengu-

vajadus

Priori-

teet

Tegevused

Mõõdikud

Kulu

Aeg

Vastutaja, osalised

Kiire interneti-

ühendus

1

Valguskaabli paigaldus

On paigaldatud 1 Gbps valguskaabel

13000 + igakuine kulu

2018

Toila vald, Telia

Wifi õpilastele (VOSK)

1b

Alternatiivna valguskaabli paigaldusele on paigaldatud 4G ruuterid

Wifi võrk õpilastele toimib, õpilased saavad kasutada ainetundides nii oma seadmeid kui kooli arvuteid

1700

2017

IT-juht, direktor

Õpetajate digi-alane ettevalmistus

2

Õpetajate suunamine koolitustele, HITSA koolitajate kutsumine kooli, õpetajalt-õpetajale kogemustevahetus

Õpetajad on valmis kasutama erinevaid digilahendusi

2017-

2018

õppealajuhataja, direktor

Mobiilse arvutiklassi kasutuselevõtt digiloome soodustamiseks ainetundides

3

Arvutivõrgu laiendamine, uuete arvutite soetamine digitaristu toetusmeetme kaudu, pistikupesade paigaldamine klassidesse, statsionaarsete  arvutite paigutamine osadesse klassidesse

Õpilased kasutavad ainetundides kooli laptoppe või statsionaarseid arvuteid, mis on osades ainekabinettides

15000

2017-

2018

IT-juht, direktor

Andmelogerite ja seadmete kasutuselevõtt loodusainetes  

4

Andmelogerite ja seadmete vajaduse konkretiseerimine, seadmete soetamine

Soetatud vahendid on kasutusele võetud erinevates õppeainetes

1000

2018

õppealajuhataja, IT juht, direktor,

3D-modelleerimise ja tehnoloogia õpetamise toetamine

3D printeri soetamine

Soetatud printer on kasutusele võetud

1000

2018

IT-juht, direktor

Saada ülevaade IT valdkonna ülesannetest ja teha muudatusi tööjaotuses

     

Ülesannete kaardistamine ja ümberjagamine

Ülesanded on kaardistatud ümber jaotatud, seotud töötajad teavad oma ülesandeid

2018

IT juht, direktor, õppealajuhataja

IT süsteemi kasutamise korra loomine

Kõigi kasutajate õiguste ja kohustuste kirjeldamine

Töötajad on teadlikud oma IT süsteemiga seotud õigustest ja kohustustest

2017

IT-juht

Serverite installeerimise juhendi olemasolu

Serverite installeerimise juhendi koostamine

On olemas serverite installeerimise juhend

2018

IT-juht

Saada ülevaade olemasolevast tarkvarast ja litsentsidest

Tarkvara ja litsentside loendi koostamine

On ülevaade tarkvarast ja kasutuslitsentside kehtivusest

2017

IT-juht

Saada ülevaade IT-taristust

Digitaristu visuaalse skeemi tegemine

Valminud on digitaristu interaktiivne skeem

2017

IT-juht

Arvutiklassi kasutamise reeglite uuendamine

Arvutiklassi kasutamise korra ajakohastamine

Ajakohastatud arvutiklassi kasutamise kord

2017

Õppealajuhataja, IT-juht, arvutiõpetaja

E-õppe päevade juurutamine

Õpetajate ettevalmistus e-õppe päevade läbiviimiseks

Teatud regulaarsusega toimuvad e-õppe päevad

2018

Õppealajuhataja



Kodutöö 2 (Arengukava esitlus)

Avar Pentel: 27.11.2016


Kodutöö

Avar Pentel: 01.11.2016

Lisasin meie kodutöö tabeli


Esitlus lõpuseminariks

Avar Pentel: 06.01.2016

Tegin esitluse meie projekti "Õpilase päev terviklikumaks" tegevuskavast


Tegevuskava väljatöötamise koosolek

Avar Pentel: 05.01.2016

Saime juhtkonnaga kokku ja arutasime läbi meie projekti detailid. Meie projekti eesmägiks on õpilaste ja õpetajate aja efektiivsem kasutamine. Selleks tahame hakata liikuma ainepõhiselt õppelt integreeritud või aineteülesele õppele. Alustame meetmetega, mis aitavad kaasa sama klassi õpetajate koostööle. Selleks loome õpetajatele võimaluse olla jooksvalt kursis sellega, mida tema õpilased parasjagu teistes tundides õpivad. See võimaldaks õpetajatel juba tundide ettevalmistamisel ja planeerimisel püüda enda ainetundi sobitada teistega, et need moodustaksid ühtse terviku. Edaspidi peaks sellest kasvama välja reaalne koostöö õpetajate vahel, ühised tunnid, ühiselt planeeritud koolipäevad, nädalad, iseseisvad tööd, etc. Lisaks soovime kaotada või piirata oluliselt kodutööde andmist.

Aja efektiivsema kasutamise eesmärgil muutsime ka kooli hindamiseperioode, et need ei langeks enam kokku vaheaegadega, sest hinnete väljapanemisest vaheajani jääv aeg möödus muidu sehteliselt ebatöises meeleolus.


Veebiseminar

Avar Pentel: 18.12.2015

Osalesime veebiseminaril, kus tutvustasime oma tegevusi ja plaane ning kuulasime teiste koolide omi


Tegevuskava tutvustamine ja arutamine õppenõukogus

Avar Pentel: 14.12.2015

Tegime õppenõukogul antud koolitusega seotud tegevusi, tegime kokkuvõtte prioriteetide hindamise tulemustest ning jagasime ülesanded.


Juhtkonna digivisiooni kujundamine

Avar Pentel: 13.12.2015

Otsustasime, et jaanuari lõpuseminariks loome me täpsema plaani, kuidas neid suuri eesmärke täita


Prioriteetide hindamine

Avar Pentel: 04.12. - 07.12.2015

Tegime oma ideedele hindamise, millega selgitasime välja prioriteetide järjekorra, mida peame olulisemaks. Hindasime ideid nelja kriteeriumi lõikes:

  1. Kasu õpilasele
  2. Kasu õpetajale
  3. Meetme kulukus
  4. Parem ülevaade õppeprotsessist ja tegevuste ning tulemuste vahelistest seostest.

Igale loetletud kriteeriumile omistasime võrdse kaalu ja hindasime 10 punktisel skaalal.

Selle tulemusena saime ideede tähtsusjärjekorra, milles omakorda koondasime sarnased meetmed kokku. Nii eristusid väga selgelt kaks olulisemat valdkonda, mis juba siin lehel sektsioonis "ootused" on kajastamist leidnud. Need on järgmised:

  1. Õpilaste ja õpetajate aja efektiivsem kasutamine
  2. Tegevuste ja tulemuste vaheliste seoste analüüs


15 mudimata ideed

Avar Pentel: 26.11.2015

Osaleme praegu Riho ja Merikesega koolitusel Õppeprotsessi juhtimine digiajastul ja päeva lõpuks pidime genereerima 15+ ideed, kuidas kooli õppeprotsessi muuta. Kirja pandud ideed on nähtavad järgmises dokumendis:

Vitae, non scholae discimus
Anna tagasisidet