Ootused

Õppeprotsessi juhtimisel on mitu erinevat tasandit ning meil on igale tasandile erinevad ootused.

Koolitunni tasand

Kõigepealt toimub kooliga seotud õppeprotsess peamiselt tunnis ning seda juhib otseselt õpetaja. Kuna võtame tööle vaid oma ala professionaale, keda me usaldame, siis pole probleemi, kas see juhtimine toimub digiajastul või kiviajal, nad peavad mõlemaga hakkama saama. Meie koolis pole ka kunagi olnud suurt vajadust õpetajate haridustehnoloogilise toe järele. Keegi ei saa teada aineõpetajast paremini, millist tehnoloogiat ja kuidas sobib tema tunnis kasutada.

Koolipäeva tasand

Teine tasand on koolipäeva tasand. Seda võib laiendada ka koolinädalale, kuule või perioodile. Koolipäev koosneb ju mitmest erinevast tunnist, mis võiksid moodustada õpilase (ja ka õpetajate) jaoks orgaanilise ja seostatud terviku. Paraku õpetajatel tihti puudub ülevaade sellest, mida tema õpilane tegi eelmises tunnis ja mida ta hakkab tegema järgmises. Koolipäev on õpilase jaoks killustatud ja selline õppeprotsess pole efektiivne. Üks võimalus seda olukorda parandada, on tunniplaani väga hoolikas planeerimine, kuid vaid sellega ei saa lahenda kogu probleemi. Hea oleks, kui igal õpetajal oleks võimalus vaadata kõikide teiste õpetajate tunnikirjeldusi (mida nad ju kõik eKoolis sisestavad) samal päeval või nädalal toimunud tundide kohta. Nii huvitavad meid kõik digi ja mittedigi meetodid, mis laseksid ilma täiendava ajakuluta õpetajatel jooksvalt ülevaadet saada teiste õpetajate tegevusest, et enda tunde planeerides sobivamaid seoseid luua või kolleegidega koostööd arendada.
Samuti huvitavad meid kõik muud kogemused, millega on koolipäeva suurem terviklikkus saavutatud.

Õpianalüütika

Kolmas tasand on õpianalüütika tasand. Tahame eristada tunnet ja tõsiasja. Pole tähtis, et vahest tundub, et miski on huvitav, et miski tundus korda minevat, või et mingi meetod tundus töötavat, tähtis on, et meil oleks võimalik mingite objektiivsete kriteeriumide järgi mõõta oma tegevuste tulemuslikkust, et kulutada ressurssi sellele, mis viib edasi ja mitte kulutada sellele, mis edasi ei vii. Näiteks tehti meie koolis uurimus sellest, kuidas viimase 10 aasta jooksul on erinevate klasside ja õppeainete hinded seotud õpilase riigieksami tulemustega. Seal oli üllatavaid tulemusi, mis näitasid, et mõne aine hinded ja sama aine riigieksami tulemus on lausa negatiivses korrelatsioonis. Sellisest analüüsist saab kool ülevaate, mida ta teeb õigesti ja kus on parendamise kohad. Kuid seda peaks tegema igal tasandil. Kui eelnevalt mainitud uuring näitas eelkõige konkreetsete õpetajate (õppeainete) hindamise adekvaatsust, siis sellest peaks minema sügavamale ning mõõtma ka erineva metoodika ja erinevate tegevuste efektiivsust. Samuti peaks uurima õpilase õpikäitumise ja tulemuste vahelisi seoseid. Kuna ühe kooli piires tekkivad võrdlemiskõlbulikud rühmad võivad jääda liiga väikseks sobivate andmeanalüüsi meetodite rakendamiseks, siis oleks õpianalüütikas hädasti vaja koolidevahelist koostööd.
Ühesõnaga, oleme huvitatud igasugusest õpianalüütika alasest teabest ja kogemuste vahetamisest.

Vitae, non scholae discimus
Anna tagasisidet