PASUNAKOORI ASUTAMINE JA
TEGEVUS
16. detsembril 1868. aastal laulukoori harjutusel otsustati lõplikult asutada Toilasse pasunakoor.
Eeltööd oli selleks juba ennegi tehtud ja raha korjatud ca 170 rubla. Otsuse langetamist kiirendas
ajalehe kuulutus puhkpillide müügipakkumisega Tartust. Nii sõidsid järgmisel päeval Abram Simon,
Hannes Otto ja koolmeister Hans Glass mänguriistu ostma. Kuna aga neid pille kõlbmatuks
peeti telliti Saksamaalt uued pillid.
1869. aasta märtsikuus saabusidki kaua oodatud pillid. Tellitud oli 9 pilli, millele saadi hiljem
lisaks veel 5 pilli.
Et keegi puhkpille mängida ei osanud, telliti Väägverest õpetaja. Esialgne õppus kestis umbes
3 kuud, mil mängijad igal õhtul koolimajas harjutamas käisid. Pühapäeviti puhuti terved päevad.
Selle ajaga saadi juba palju algteadmisi. Peale õpetaja lahkumist hakkas koori juhatama
Hans Glass.
1871. a. märtsi lõpul andis pasunakoor esikkontserdi Vaivara kirikus kontserdi. 70. aastatel tuli pasunakoorile
kutse tulla parun Nikolai von Wilckeni juubelile mängima. Pillimehed olid loomulikult nõus sõitma
Peterburi - saadi ju esmakordselt sõita raudteel.
Peale seda said nad veel kutse Tallinnasse, kus esineti kolmekuningapäeval Tallinna Kaarli kirikus.
Harjutati kuus nädalat, seega olid meestel lood käes nii puhtalt kui võimalik. Lõpuks sõidetigi rongiga
Tallinnasse. Kõik läks hästi, ainult kuulajaid oli vähevõitu. Kontserdil oli ka palju Tallinna tähtsaid
muusikuid. Sama päeva õhtul esineti veel Kanuti gildi ruumes. Saal oli puupüsti täis. Mehed said
hea teenistuse, aga kojusõidu päeval paluti neil veel vähekeseks Tallinna jääda, et nad saaksid
esineda ka Eesti kubernerile. Järgmisel päeval läksidki mehed Toompea lossi. Kubernerile
nende esinemine meeldis. Järgneval söömingul löödi veel viimast korda kokku ja pasunakoori
mehed hakkasidki koju tulema.
Suvel tuli aga teade, et Eesti kuberner Toila Pasunakoorile oli saatnud 25 rubla, kuna nad olid talle väga
oma kauni pillimänguga südamesse läinud.
Tagasi
