Teatrielu algus Toilas

Kui Abram Simon ja Hans Glass ja mõned teised lauljad "Vanemuises" näitemängu vaatamas käisid,
tekkis neil mõte, et selliseid näidendeid saaks ka Toilas teha.
Nii tehtigi Toila kooli ruumidesse näitepõrand ja linadest pandi eesriie ette. Ettendus õnnestus
ja sissetulek oli 138 rubla, millest 100 rubla sai Aleksandrikool. Ülejäänud 38 rubla jäi näitemängu
kulude katteks ja 8 rubla sai peterburi seltskonnategelane ja näitleja Jaan Vodja, kes oli Toila
näidendi eestvedaja ja korraldaja.
Teine etendus toimus 29. novembril 1881. aastal, mil sissetulek oli 88 rubla ja 92 kopikat. Sellest
15 rubla sai J. Vodja. etendati Lydia Koidula etendust "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola".
Sellega lõppes näidentite esitamine Toila koolimajas, sest pastor Christoph keelas selle kui lubamatu
tegevuse õnnistatud kooliruumides. Kus aga jätkata näidendite esitamist?
Abram Simon käis mööda teatreid vaatamas ja nii tekkiski mõtte ehitada oma teatrimaja.
Nii valmisidki plaanid ja 1882. aasta kevadel alustas Simon ehitustöid. Juuli alguseks oli teater
valmis.
Teatrimaja ehitus läks Simonile maksma 2508 rubla ilma tema ja mõne peremehe abi arvestamata.
Näitelava sisustuse ja ruumide valgustite muretsemisekskulus tal 551 rubla. Dekoratsioonide
maalimise tegi algul Narva linnateatri dekoraator. See oli Eesti esimene maateatrimaja
Toila kultuurielu hakkas jõudsalt edasi liikuma, aga peale 1884 aastat tekkisid konfliktid Simoni
ja pasunakoori vanemliikmete vahel rahalistes küsimustes. Sellest ajast oli Toila seltsielu kahes leeris.
Kuni 1917. aastani tegutsesid Toilas näidendite esitamisega karsklusselts "Kiir", tuletõrjeühing ja
muusika ning haridusselts. 1927. aastal koondusid kõik ringid ühise "Teatriringi" nime alla. Lavastati
"Kaval-Antsu ja Vanapaganat". Tavaliselt mängiti eesti kirjanike näidendeid. Kuni 1936 aastani
on esinenud Toila uues teatrimajas 97 inimest.
Tänu "Teatriringile" läksid Toila seltsid taas ühte leeeri
ja leiti ühine keel. See tagas seltsielu jõulise edenemise rahulikus ja leplikus vaimus.
Tagasi