Kinnitatud Toila Gümnaasiumi direktori
Käskkirjaga 18.12.2008.a käskkirjaga nr 1.1-2/15.

Toila Gümnaasiumi õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord

SISUKORD

  1. Üldsätted
  2. Hindamise alused, eesmärk ja hindamisest teavitamine
  3. Teadmiste ja oskuste hindamine
  4. Üleminekueksamid
  5. Hinnete järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord
  6. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
  7. Käitumise ja hoolsuse hindamine
  8. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
  9. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine
  10. Õpilase klassikursust kordama jätmine
  11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
  1. Üldsätted

    1. Toila Gümnaasiumi õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord (edaspidi TG HINDAMISE KORD) põhineb Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrusel nr 41 "Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord".

    1. Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määruses nr 40 "Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimused ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimused ja kord" ja haridusministri 24.12.2001. a määruses nr 75 "Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord".

    1. Toila Gümnaasiumi õpetajad on kohustatud oma aine hindamise aluste väljatöötamisel lähtuma TG HINDAMISE KORRAST.

    1. TG HINDAMISE KORD on avalikustatud Toila Gümnaasiumi kodulehel (toila.edu.ee) rubriigis Dokumendid
  1. Hindamise alused, eesmärk ja hindamisest teavitamine


    1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

    1. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse Toila Gümnaasiumi õppekava ning kooli kodukorra nõuetest, mis on avalikustatud Toila Gümnaasiumi kodulehel rubriigis Dokumendid.

    1. Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 "Individuaalse õppekava järgi õppimise kord" koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

    1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
      1. anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
      2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
      3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
      4. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

    1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

        1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
        2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

    1. Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. Teavitamise kord on sätestatud kooli kodukorras.

    1. Hinnetega on õpilasel ja tema seaduslikul esindajal võimalik tutvuda E-kooli kaudu interneti vahendusel individuaalkorras. e-kooli kasutusjuhend õpilasele ja lapsevanemale on saadaval www.ekool.ee rubriigis Juhendid.

    1. Õpilastele, kelle seaduslikud esindajad ei kasuta e-kooli, väljastab klassijuhataja hinnetelehe iga kahe nädala tagant.

    1. 1.- 9. klassini teavitatakse õpilast ja tema seaduslikku esindajat veerandi- ja aastahinnetest klassitunnistusega.

    1. 10. - 12. klassini teavitatakse õpilast ja tema seaduslikku esindajat kursusehinnetest õpinguraamatuga.

    1. Õpilasel on õigus saada vastavalt aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.
  1. Teadmiste ja oskuste hindamine

    1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

    1. Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi ning veerandi- või kursusehinde kujunemise põhimõtted.

    1. Õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja fikseeritakse vähemalt 5 päeva enne töö toimumist e-koolis.

    1. Toila Gümnaasiumi õpilaste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis:

          1. Hindega "5" ("väga hea") hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "5", kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

          1. Hindega "4" ("hea") hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "4", kui õpilane on saanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

          1. Hindega "3" ("rahuldav") hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "3", kui õpilane on saanud 45-69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

          1. Hindega "2" ("puudulik") hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "2", kui õpilane on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

          1. Hindega "1" ("nõrk") hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "1", kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

          1. Gümnaasiumiastme valikkursuste, mille maht on 35 tundi, hindamisel võib kasutada hinnanguid "arvestatud" või "mittearvestatud", e-koolis ja õpinguraamatus vastavalt (A) või (M), ning neid hinnanguid ei teisendata viiepallisüsteemi.

    1. Kui õpilasele rakendatakse parandusõpet ja ta võtab pidevalt osa parandusõpperühma tööst, võib tema teadmisi ja oskusi hinnata hindega "3" alates 35% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

    1. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega "nõrk".

    1. 1. klassis kasutatakse sõnalisi hinnanguid.

    1. Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel ainult sõnalisi hinnanguid.
  1. Üleminekueksamid

    1. 8., 10. ja 11. klassi õpilased sooritavad õppeaasta lõpus ühes õppeaines üleminekueksami, mis reeglina toimub iga klassi jaoks ühisel eksamipäeval.

    1. Üleminekueksami eesmärk on võimaldada õpilasel omandada eksamikogemust.

    1. 8. klassi õpilane valib üleminekueksami põhikooli eksamiainete hulgast hiljemalt 1. märtsiks.

    1. 10. ja 11. klassi õpilastel on õigus valida üleminekueksam gümnaasiumi riigieksami ainete hulgast hiljemalt 1. märtsiks.

    1. Aineõpetaja teeb 8., 10. ja 11. klassi üleminekueksami vormi ja nõuded õpilastele teatavaks teise veerandi lõpuks.

    1. Üleminekueksami hinne kantakse eraldi hindena klassitunnistusele põhikoolis ning õpinguraamatusse gümnaasiumis ning seda arvestatakse aastahinde või kursusehinde väljapanekul.

    1. Õpilasel on õigus sooritada üleminekueksami järeleksamit vaid üks kord. Järeleksam on kohustuslik ning toimub aineõpetajaga kokkulepitud ajal. Järeleksam sooritatakse samas õppeaines ning vormis.
  1. Hinnete järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord

    1. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

    1. Suulised vastamised, kirjalikud või praktilised tööd, praktilised tegevused või selle tulemused, mis kuuluvad järelevastamisele, märgistatakse e- koolis hüüumärgiga.

    1. Järelevastamist või järeltööd võib õpilane sooritada iga hinde kohta üldjuhul 1 kord jooksva õppeveerandi või kursuse jooksul. Kui järelvastamine ei õnnestu, siis jääb hindeks algul saadud tulemus.

    1. Üldjuhul võib õpilane järelevastamist või järeltööd sooritada 10 õppepäeva jooksul pärast hinde teatavaks saamist. Puudumise tõttu sooritamata töö tuleb järele teha 10 õppepäeva jooksul, vastasel juhul on hinne "nõrk".

    1. Järelevastamise või järeltöö hinne fikseeritakse e-koolis tärniga.

    1. Erandjuhul (õpilase pikema haigestumise või mingi muu mõjuva põhjusega puudumise korral) võib järelevastamise läbi viia rohkem kui 10 õppepäeva jooksul alates õpilase kooli tulekust.

    1. Üldjuhul ei kuulu järelevastamisele tööd, mille puhul õpilane on kasutanud ebaausaid võtteid.

    1. Erandjuhul võib järele vastata ka positiivset hinnet järgides TG HINDAMISE KORRA punkte 33 ja 34.

    1. Järelvastamise korra ja tingimused oma aines määrab aineõpetaja oma töökavas ning teatab selle õppeaasta alguses vastava klassi õpilastele.
  1. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

    1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse- , aasta- ning kooliastmehinne.

    1. 1.-3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega.

    1. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

    1. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

    1. Õpilasele, kelle veerandihinne on "puudulik" või "nõrk" või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a. määruse nr. 61 "Individuaalse õppekava järgi õppimise kord" järgi või määratakse mõni muu tugisüsteem juhendi "Õpiabi korraldus Toila Gümnaasiumis" alusel, mis on avalikustatud Toila Gümnaasiumi kodulehel (toila.edu.ee) rubriigis Dokumendid.

    1. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".

    1. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

    1. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

    1. Gümnaasiumiastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.-12. klassi kursusehinnete alusel enne õppeperioodi lõppu ja see hinne kantakse gümnaasiumi lõputunnistusele.

    1. Gümnaasiumiastme õpilasele, kelle kursusehinne on "puudulik" või "nõrk" või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines järelevastamiseks individuaalne õppekava.

    1. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".
  1. Käitumise ja hoolsuse hindamine

    1. 1.-3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult käitumist.

    1. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

    1. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav".
  1. Hinde ja hinnangu vaidlustamine

    1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

    1. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
  1. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine

    1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

    1. 1.-3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk".

    1. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

    1. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane kuni 10 õppepäevaks pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu otsusega määratud ajal juunis või augustis. Õppepäeva pikkus täiendaval õppetööl on kuni 5 õppetundi.

    1. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse, saadud hinnet arvestatakse IV veerandi ja aastahinde väljapanekul.

    1. Gümnaasiumiastme õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, kui tal on kuni kahes õppeaines enamus kursusehindeid "puudulik" või "nõrk". Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
  1. Õpilase klassikursust kordama jätmine


    1. 1.-3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "puudulik" või "nõrk", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

    1. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi ning gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi.
  1. Õpilase järgmisse klassi üleviimine


    1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

    1. 1.-3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

    1. Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

    1. Gümnaasiumiastme õpilane viiakse järgmisse klassi, kui tema kursusehinded kõigis õppeainetes on vähemalt rahuldavad.

    1. Puudulike kursusehinnete korral otsustab õppenõukogu õpilase järgmisse klassi üleviimise või täiendavale õppetööle jätmise aineõpetaja ettepanekut ja õpilase motivatsiooni arvestades.

    1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamiseks täiendavale õppetööle jäetud õpilane viiakse järgmisse klassi pärast täiendava õppetöö sooritamist vähemalt hindele "rahuldav".

    1. Gümnaasiumiastme õpilase täiendavale õppetööle mitteilmumise või täiendava õppetöö mittesooritamise korral arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja.

    1. Gümnaasiumiastme õpilase võib jätta tema soovil vaid erandjuhul mõjuvate põhjuste olemasolul klassikursust kordama, kui õppenõukogu peab seda tema edasise õppimise seisukohalt otstarbekaks.