Klassi tegemised kooliastme jooksul/õppeaasta jooksul. Huvitavate tegevuste jäädvustamine kirjalikult ja pildis.
Valmis töö on album.

Mäng aitab sisustada õpilaste vahetunniaega tervislikult.

Praktilises loovtöös kujutatakse meie kooli väärtusi video või mingi muu kunstilise lahenduse näol (väärtuste puu, koomiks, seinamaaling, bänner koolimajas...) Töö võib olla rühmatöö (maksimaalselt 3 inimest)

1. Selgitada välja, milline eesti kirjanik tundub õpiaste jaoks huvitav.
2. Lugeda läbi mõned tema teosed.
3. Erinevate materjalide läbitöötamisel mõelda valmis küsimused, mida autorilt küsida.
4. Kutsuda autor kooli, kus ta tutvustab oma teoste tagamaid, räägib, mis plaanis...
5. Peale autori ettekannet, toimuks küsimus-vastus-vormis dialoog.

Anda võimalus koolinoortel sahtlisse kirjutatud materjali eakaaslastele tutvustada ja teistega jagada.

Töö hõlmaks võimalike autorite välja selgitamist, ürituse korraldamist ja tagasisidestamist.

1. Eeskava koostamine

2. Esinejate valimine (kes sobiks ja mida esitama?)

3. Läbirääkimiste pidamine erinevate juhendajatega, et nad aitaksid õpilasi õpetada

4. Kutsete kujundamine

5. Ürituse reklaamimine

6. Kontserdi läbiviimine

Lõpptulemusena peaks valmima südantliigutav ja mitmekülgne

kontsert

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Algklassiõpilastele erinevate lauamängude praktiline meisterdamine

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Põlvest põlve hoolega kogutud/säilitatud kas siis toiduretseptide või ravivõtete raamatuks köitmine (praktiline töö)

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Õpilane valmistab lühivideod, mis on abiks loovtöö vormistamisel. Nt. dokumendi suurus ja veerised, teksti üldine vorming, pealkirjade vormindamine, leheküljenumbrite ja sisukorra lisamine

Ruumiliste kujundite meisterdamine, mida saab kasutada õpevahendida. Puidust, traadist vms.materjalidest - erinevad tahukad, koonus, silinder

Kui hästi tunnevad meie kooli õpilased mürgiseid taimi ja seeni.

uurida, mida sisaldavad raamatukogud erinevates kodudes, kuivõrd on olemas seos omanike haridustasemega.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Uurimistöö uurib milline on 3. kooliastme õpilaste ajakasutus õppeperioodil ja võrdleb seda Statistikaameti andmetega https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/ajakasutus

Töö autor(id) valmistab kogumiku originaalseid lühivideosid kasutamiseks 1. ja 2.kooliastme muusikatundides. Tähtis on hea rütmitunne- ja lauluoskus, loovus ning avatus.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Õpilane loob tantsu, õpetab selle olemasolevale tantsurühmale või enda poolt valitud õpilasrühmale selgeks ning esitab publikule.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kajakambriteks (echo chamber) nimetatakse selliseid sotsiaalmeedia (suletud) kogukondi, kus enda omadega sarnaseid seisukohti levitatakse ja võimendatakse ning erinevaid seisukohti ei sallita.

Töö eesmärgiks on võrrelda kahes äärmuslikus ning vastandlikus (suletud) sotsiaalmeedia grupis kasutatavat argumentatsiooni ja seda, millist lugu või reaalsust selle kaudu konstrueeritakse ja kuidas reaalsust tajutakse. Tegu on kvalitatiivse uurimusega, milles tuleks ühe meetodina kasutada kodeerimist - peamiste teemade, ideede või interaktsioonide kategoriseerimist ja nende omavahelise struktuuri leidmist.

2D:4D suhe on inimese nimetissõrme ja sõrmusesõrme pikkuste suhe.

See sõrmede suhe tuleneb destosterooni või östrogeeni mõjust lootele. Mida pikem on suhteliselt sõrmusesõrm, seda suurem on olnud destosterooni mõju. Meessuguhormoonide mõju lootele on seotud mitmete püsivate omadustega, mille seas on erinevad kognitiivsed võimed nagu parem ruumitaju, aritmeetilised ja visuaalsed võimed.

Uurimisküsimuseks on, kas inimese sõrmepikkuste erinevused avaldavad mingit mõju arvutiklaviatuuri kasutamisele ja kui selline mõju on olemas, siis kas selle põhjal on võimalik ennustada anonüümse arvutikasutaja sõrmepikkuste suhteid ja selle kaudu ka sellega seotud iseloomuomadusi.

Uurimuse käigus valitakse kaks gruppi katsealuseid, kus ühes grupis on madalama 2D:4D suhtega õpilased (pikem sõrmusesõrm) ja teises grupis suurema 2D:4D suhtega õpilased. Seejärel luuakse kirjutamise test, mis salvestab iga klahvivajutuse aja. Neid andmeid analüüsides otsitakse erinevusi kahe grupi vahel ja kui sellised erinevused on olemas, siis luuakse masinõppe mudel, mis tuvastab, milline sõrmepikkuste suhe inimesel on. Klaviatuurirütmide salvestamiseks ja nendest võrreldavate atribuutide väljaarvutamiseks vajalikud programmid saab juhendajalt.

Lugemiseks:

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5296424

Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on seotud õpilaste enesetunde erinevad aspektid (väsimus-energia, motivastioon, igavus-põnevus) klassiruumi õhu kvaliteedi ja müraga. Selleks uurimistöö tegijad panevad teatud perioodil klassiruumidesse andurid, mis mõõdavad müratugevust ja õhukvaliteeti neis ruumides ning salvestavad andmeid teatud ajalise intervalli tagant. Uurimistöö tegijad koguvad samadel päevadel neis klassides olnud õpilastelt tagasisidet. Uuritakse ka seoseid müra, õhukvaliteedi ning erinevate (kella)aegade, erinevate klasside ja erinevate tundide vahel. Vajaliku tehnika saab koolilt ja juhendajalt, tööleseadmisel aitab samuti juhendaja. Uurimistöö tegijate peamiseks ülesandeks on korraldada andmekogumine, õpilaste tagasiside kogumine ning hiljem tegeleda nende andmete analüüsimisega.

Uurimisküsimus:

Kas õpilase reaktsioonikiirus ja tähelepanu on erinevate tundide lõpus ja eri kellaaegadel erinev?

Alaküsimusteks oleks:
Kas tähelepanu ja reakstioonikiirus on seotud?
Kas on mingid universaalsed ajavahemikud, kus tähelepanu ja reaktsioonikiirus on kõige paremad ja kõige halvemad?
Kas need näitajad sõltuvad ja nädalapäevast?
Kas need näitajad sõltuvad ka tunniplaanist?

Meetodid:

Sellele uurimisküsimusele vastamiseks tuleks koguda piisav hulk (50+) vabatahtlikke, ning kasutada mingit reakstioonikiiruse ja tähelepanu testi, mida nad sooritaksid peale erinevaid tunde ja erinevatel kellaaegadel. Tuleb läbi mõelda, mis motiveeriks õpilasi neid teste sooritama motiveeritult.

Testid peaksid olema algselt isikustatud, et oleks võimalik teada sama inimese erinevatel aegadel tehtud testi tulemusi, sest inimesed erinevad tähelepanuvõime ja reakstsioonikiiruse poolest ning analüüsis tuleb need loomulikud erinevused arvesse võtta.

Töö eesmärgiks on otsida inimeste isiksuseomaduste ja nende poolt kirjutatud tekstide vahelisi seoseid ning selle abil luua masinõppe mudel, mis teatud hulga tundmatu autori teksti järgi ennustab selle teksti autori isiksuseomadusi.

Uurimistöö tegijatel tuleb välja valida teatud hulk blogisid või muid sotsiaalmeedia profiile, mille autoril on palju ning pikemate tekstidega sissekandeid. Seejärel tuleb kontakteeruda autoritega ning paluda neid sooritada testid nende isiksuseomaduste väljaselgitamiseks. Seejärel valida välja võimalikult erinevate isiksuseomadustega blogijaid ning analüüsida nende tekstide erinevusi.

Analüüsitavaid blogijaid võiks olla vähemalt kümme (mida rohkem, seda parem) ja soovitavalt võiks olla nende blogides palju postitusi (videoblogid ja pildiblogid ei sobi). Blogijate seas võiksid esindatud olla nii mees- kui naissoost blogijad ning erinevas vanuses autorid. Tekstianalüüsi teostamiseks ja masinõppe mudelite genereerimiseks saab kasutada automaatseid vahendeid, mille saab juhendajalt, samuti saab juhendajalt blogijate isiksuseomaduste määramiseks sobivad testid.

Kasutades Tobii Eye Tracker'it (silmaliikumise jälgija) tehakse vabatahtlikega teste, kus salvestatakse, kuhu inimene testi ajal arvutiekraanil vaatab. Samal ajal salvestatakse ka arvutihiire liikumine ja uuritakse silmaliikumise ning hiireliikumise vahelisi seoseid. Kõik testid tuleb teha koolis, selleks saab kasutada juhendaja isiklikku Eye Tracker tehnoloogiat ja programmi. Samuti on juhendajal juba valmis andmelogimise süsteemid, mida testides kasutada. Uurimistöö tegijate peamisteks ülesanneteks on testi jaoks sobivate ülesannete väljamõtlemine, katsealuste värbamine ja assisteerimine ning hiljem kogutud andmete analüüsimine. Andmete analüüsiks sobivad meetodid ja tehnoloogia saab samuti juhendajalt. Kuna andmelogijaid on ainult üks ja katseseade vajab enne igat uut kasutajat taas kalibreerimist, siis peab olema valmis selleks, et ühe inimesega tehtavale katsele kulub vähemalt 30 minutit. Uurimistöö tegijad peaksid olema valmis läbi viima katseid vähemalt 20 inimesega.

On teada, et vanematel inimestel kaob võime kuulda kõrgema sagedusega helisid. Kooliõpilased võivad kuulda helisagedusi kuni 20000 Hz, keskealisel inimesel on see tavaliselt kuni 14000 Hz. Kuid tänapäeval on noortel mitmeid kahjulikke harjumusi, mis võivad juba palju noorematel inimestel kõrgsageduslike helide kuurlimist pärssida. Selleks on näiteks valju väga tugevate bassidega muusika kuulamine ja kõrvaklappide sage kasutamine.

Teema valinud õpilased viivad läbi testi eri vanuses inimestega, et teha kindlaks millise sageduseni nad helisid kuulevad. Seda saab teha iga üksiku õpilasega eraldi tegeledes, kuid on võimalik luua ka veebipõhine test, mida jagada, kus testi täitjale erineva helisagedusega helisid mängitakse ja kuulmise taset hinnatakse.

Samuti uuritakse inimeste muusikakuulamise harjumusi ja kõrvaklappide kasutust.

Töö peamiseks eesmärgiks on testida, kas (1) noorte kõrgete helisageduste kuulmisvõime vastab kirjanduses välja toodud sagedustele ja (2) kui noorte seas esineb madalamat taset, siis kas see on seotud nende muusikakuulamise ja kõrvaklappide kasutamise harjumustega.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kavas peavad olema esindatud nii vokaal- kui instrumentaalžanr, nii sõnaline osa kui koreograafia. Korraldamine hõlmab kõiki kultuurikorralduslikke tegevusi ürituse organiseerimisel.

Tööd juhendatakse koos Mait Põdraga

Luua erinevaid ülesandeid ja mänge, millega õppida või kinnistada erinevaid teemasid kodundusõppes.

Praktiline töö: erinevas tehnikas eseme disainimine ja valmistamine.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Toila Gümnaasiumi uurimistööde teemad
Kõik teemad
	Õpetaja	Teema
1.	Aul, Maire	Minu klassi lugu Klassi tegemised kooliastme jooksul/õppeaasta jooksul. Huvitavate tegevuste jäädvustamine kirjalikult ja pildis. Valmis töö on album.
2.	Aul, Maire	Liikumismäng vahetunni sisustamiseks. Mäng aitab sisustada õpilaste vahetunniaega tervislikult.
3.	Ilmjärv, Signe	Meie kooli väärtused Praktilises loovtöös kujutatakse meie kooli väärtusi video või mingi muu kunstilise lahenduse näol (väärtuste puu, koomiks, seinamaaling, bänner koolimajas...) Töö võib olla rühmatöö (maksimaalselt 3 inimest)
4.	Ilmjärv, Signe	Lapitekk Praktiline töö
5.	Karjuhin, Mare	Tööaastad Toila koolis Ühe õpetaja lugu.
6.	Kivimeister, Katrin	Kohtumine kirjanikuga 1. Selgitada välja, milline eesti kirjanik tundub õpiaste jaoks huvitav. 2. Lugeda läbi mõned tema teosed. 3. Erinevate materjalide läbitöötamisel mõelda valmis küsimused, mida autorilt küsida. 4. Kutsuda autor kooli, kus ta tutvustab oma teoste tagamaid, räägib, mis plaanis... 5. Peale autori ettekannet, toimuks küsimus-vastus-vormis dialoog.
7.	Kivimeister, Katrin	Luuleõhtu (-hommik, -päev) noor(t)e autori(te)ga Anda võimalus koolinoortel sahtlisse kirjutatud materjali eakaaslastele tutvustada ja teistega jagada. Töö hõlmaks võimalike autorite välja selgitamist, ürituse korraldamist ja tagasisidestamist.
8.	Kivimeister, Katrin	Emadepäeva kontserdi korraldamine 1. Eeskava koostamine 2. Esinejate valimine (kes sobiks ja mida esitama?) 3. Läbirääkimiste pidamine erinevate juhendajatega, et nad aitaksid õpilasi õpetada 4. Kutsete kujundamine 5. Ürituse reklaamimine 6. Kontserdi läbiviimine Lõpptulemusena peaks valmima südantliigutav ja mitmekülgne kontsert
9.	Koppel, Anneli	Meeldejääva klassiõhtu korraldamine 2a ja 2b klassile (praktiline tegevus) Kirjeldust ei ole sisestatud.
10.	Koppel, Anneli	Vaba aja veetmise lauamängud (algklass) Praktiline töö Algklassiõpilastele erinevate lauamängude praktiline meisterdamine
11.	Koppel, Anneli	Meeldejääva klassiõhtu korraldamine 2 a ja 2 b klassile (praktiline tegevus) Kirjeldust ei ole sisestatud.
12.	Koppel, Anneli	Retseptid (toidu või ravitsemise) põlvest põlve Põlvest põlve hoolega kogutud/säilitatud kas siis toiduretseptide või ravivõtete raamatuks köitmine (praktiline töö)
13.	Kukkur, Evi	Muutuva õppekeskkonna mõju füüsika ja keemia õppele Kirjeldust ei ole sisestatud.
14.	Kutsar, Hanna-Liisa	Digivahendite kasutamine tunnis – kas see parandab õpitulemusi? Kirjeldust ei ole sisestatud.
15.	Kutsar, Hanna-Liisa	Kuidas mõjutab regulaarne liikumine õpilaste keskendumisvõimet koolitunnis? Kirjeldust ei ole sisestatud.
16.	Kutsar, Hanna-Liisa	Noorte motivatsioon liikuda – mis paneb tegutsema ja mis takistab? Kirjeldust ei ole sisestatud.
17.	Kutsar, Hanna-Liisa	Nutiseadmete kasutamise mõju noorte kehalisele aktiivsusele Kirjeldust ei ole sisestatud.
18.	Kutsar, Hanna-Liisa	Soojenduse mõju vigastuste ennetamisele kehalises kasvatuses Kirjeldust ei ole sisestatud.
19.	Kutsar, Hanna-Liisa	Õpilaste enesehinnang ja selle seos koolieduga Kirjeldust ei ole sisestatud.
20.	Lasberg, Merle	Digitaalsed juhised loovtöö vormistamiseks Õpilane valmistab lühivideod, mis on abiks loovtöö vormistamisel. Nt. dokumendi suurus ja veerised, teksti üldine vorming, pealkirjade vormindamine, leheküljenumbrite ja sisukorra lisamine
21.	Lasberg, Merle	Geomeetria nähtavaks: ruumiliste kujundite meisterdamine Ruumiliste kujundite meisterdamine, mida saab kasutada õpevahendida. Puidust, traadist vms.materjalidest - erinevad tahukad, koonus, silinder
22.	Lepsalu, Merike	Mürgiste taimede ja seente tundmine Toila Gümnaasiumi õpilaste näitel Kui hästi tunnevad meie kooli õpilased mürgiseid taimi ja seeni.
23.	Lepsalu, Merike	Raamatud minu ja mu sugulaste-tuttavate elus. uurida, mida sisaldavad raamatukogud erinevates kodudes, kuivõrd on olemas seos omanike haridustasemega.
24.	Maidre, Gretel	Läänemere teemaliste lugude koostamine: "Läänemeri on minu kodumeri", "Külm on oluline" Kirjeldust ei ole sisestatud.
25.	Maidre, Gretel	Loodusteadusliku ajakirja loomine Kirjeldust ei ole sisestatud.
26.	Maidre, Gretel	Praktiline töö- "Liblikaliikide kogumine ja nende määramine" Kirjeldust ei ole sisestatud.
27.	Maidre, Gretel	Praktiline töö- "Mikroskoopiliste preparaatide valmistamine" Kirjeldust ei ole sisestatud.
28.	Maidre, Gretel	Praktiliste tööde kogumik 8.klassi füüsikasse Kirjeldust ei ole sisestatud.
29.	Müsler, Stella	Ajakasutus 3.kooliastmes Uurimistöö uurib milline on 3. kooliastme õpilaste ajakasutus õppeperioodil ja võrdleb seda Statistikaameti andmetega https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/ajakasutus
30.	Müsler, Stella	Lõbusad rütmi- ja astmeharjutused 1.ja 2.kooliastmele (praktiline töö) Töö autor(id) valmistab kogumiku originaalseid lühivideosid kasutamiseks 1. ja 2.kooliastme muusikatundides. Tähtis on hea rütmitunne- ja lauluoskus, loovus ning avatus.
31.	Ohak, Helena	„Kuidas laulmine aitab õppida vene keelt: karaokeõhtu projekt.“ Kirjeldust ei ole sisestatud.
32.	Ohak, Helena	„Minu kogemus geopeituse mängimisel: juhend algajale.“ Kirjeldust ei ole sisestatud.
33.	Ohak, Helena	„Male turniiri korraldamise sammud: ideest autasustamiseni“ Kirjeldust ei ole sisestatud.
34.	Ohak, Helena	„Duolingo kui vene keele õppimise vahend: praktiline uurimus.“ Kirjeldust ei ole sisestatud.
35.	Ohak, Helena	„Vene keele õppimine läbi teatri: lühinäidendi kirjutamine ja lavastamine.“ Kirjeldust ei ole sisestatud.
36.	Ohak, Helena	"Prügi sorteerimine meie koolis." Kirjeldust ei ole sisestatud.
37.	Oja, Kaja	Eesti rahvatantsu põhisammude baasil tantsu loomine Õpilane loob tantsu, õpetab selle olemasolevale tantsurühmale või enda poolt valitud õpilasrühmale selgeks ning esitab publikule.
38.	Oja, Kaja	Emakeelepäev (praktiline töö). Kirjeldust ei ole sisestatud.
39.	Oja, Kaja	Släng Toila Gümnaasiumi noorte kõnepruugis Kirjeldust ei ole sisestatud.
40.	Paumets, Gerli	Omaloominguliste luuletuste ja juttude õhtu Kirjeldust ei ole sisestatud.
41.	Peedor, Tiina	Keeleõppe mäng erineva raskusastmega. Kirjeldust ei ole sisestatud.
42.	Pentel, Avar	Stressi mõju inimese motoorikale Kirjeldust ei ole sisestatud.
43.	Pentel, Avar	Poliitiliste kajakambrite analüüs Kajakambriteks (echo chamber) nimetatakse selliseid sotsiaalmeedia (suletud) kogukondi, kus enda omadega sarnaseid seisukohti levitatakse ja võimendatakse ning erinevaid seisukohti ei sallita. Töö eesmärgiks on võrrelda kahes äärmuslikus ning vastandlikus (suletud) sotsiaalmeedia grupis kasutatavat argumentatsiooni ja seda, millist lugu või reaalsust selle kaudu konstrueeritakse ja kuidas reaalsust tajutakse. Tegu on kvalitatiivse uurimusega, milles tuleks ühe meetodina kasutada kodeerimist - peamiste teemade, ideede või interaktsioonide kategoriseerimist ja nende omavahelise struktuuri leidmist.
44.	Pentel, Avar	Inimese 2D-4D sõrmede suhte tuvastamine arvuti klaviatuurikasutuse järgi 2D:4D suhe on inimese nimetissõrme ja sõrmusesõrme pikkuste suhe. See sõrmede suhe tuleneb destosterooni või östrogeeni mõjust lootele. Mida pikem on suhteliselt sõrmusesõrm, seda suurem on olnud destosterooni mõju. Meessuguhormoonide mõju lootele on seotud mitmete püsivate omadustega, mille seas on erinevad kognitiivsed võimed nagu parem ruumitaju, aritmeetilised ja visuaalsed võimed. Uurimisküsimuseks on, kas inimese sõrmepikkuste erinevused avaldavad mingit mõju arvutiklaviatuuri kasutamisele ja kui selline mõju on olemas, siis kas selle põhjal on võimalik ennustada anonüümse arvutikasutaja sõrmepikkuste suhteid ja selle kaudu ka sellega seotud iseloomuomadusi. Uurimuse käigus valitakse kaks gruppi katsealuseid, kus ühes grupis on madalama 2D:4D suhtega õpilased (pikem sõrmusesõrm) ja teises grupis suurema 2D:4D suhtega õpilased. Seejärel luuakse kirjutamise test, mis salvestab iga klahvivajutuse aja. Neid andmeid analüüsides otsitakse erinevusi kahe grupi vahel ja kui sellised erinevused on olemas, siis luuakse masinõppe mudel, mis tuvastab, milline sõrmepikkuste suhe inimesel on. Klaviatuurirütmide salvestamiseks ja nendest võrreldavate atribuutide väljaarvutamiseks vajalikud programmid saab juhendajalt. Lugemiseks: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5296424
45.	Pentel, Avar	Klassi müra ja õhukvaliteedi mõju õpilaste enesetundele Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on seotud õpilaste enesetunde erinevad aspektid (väsimus-energia, motivastioon, igavus-põnevus) klassiruumi õhu kvaliteedi ja müraga. Selleks uurimistöö tegijad panevad teatud perioodil klassiruumidesse andurid, mis mõõdavad müratugevust ja õhukvaliteeti neis ruumides ning salvestavad andmeid teatud ajalise intervalli tagant. Uurimistöö tegijad koguvad samadel päevadel neis klassides olnud õpilastelt tagasisidet. Uuritakse ka seoseid müra, õhukvaliteedi ning erinevate (kella)aegade, erinevate klasside ja erinevate tundide vahel. Vajaliku tehnika saab koolilt ja juhendajalt, tööleseadmisel aitab samuti juhendaja. Uurimistöö tegijate peamiseks ülesandeks on korraldada andmekogumine, õpilaste tagasiside kogumine ning hiljem tegeleda nende andmete analüüsimisega.
46.	Pentel, Avar	Reaktsioonikiiruse ning tähelepanu seosed õppetööga Uurimisküsimus: Kas õpilase reaktsioonikiirus ja tähelepanu on erinevate tundide lõpus ja eri kellaaegadel erinev? Alaküsimusteks oleks: Kas tähelepanu ja reakstioonikiirus on seotud? Kas on mingid universaalsed ajavahemikud, kus tähelepanu ja reaktsioonikiirus on kõige paremad ja kõige halvemad? Kas need näitajad sõltuvad ja nädalapäevast? Kas need näitajad sõltuvad ka tunniplaanist? Meetodid: Sellele uurimisküsimusele vastamiseks tuleks koguda piisav hulk (50+) vabatahtlikke, ning kasutada mingit reakstioonikiiruse ja tähelepanu testi, mida nad sooritaksid peale erinevaid tunde ja erinevatel kellaaegadel. Tuleb läbi mõelda, mis motiveeriks õpilasi neid teste sooritama motiveeritult. Testid peaksid olema algselt isikustatud, et oleks võimalik teada sama inimese erinevatel aegadel tehtud testi tulemusi, sest inimesed erinevad tähelepanuvõime ja reakstsioonikiiruse poolest ning analüüsis tuleb need loomulikud erinevused arvesse võtta.
47.	Pentel, Avar	Mida räägib tekst selle autori kohta Töö eesmärgiks on otsida inimeste isiksuseomaduste ja nende poolt kirjutatud tekstide vahelisi seoseid ning selle abil luua masinõppe mudel, mis teatud hulga tundmatu autori teksti järgi ennustab selle teksti autori isiksuseomadusi. Uurimistöö tegijatel tuleb välja valida teatud hulk blogisid või muid sotsiaalmeedia profiile, mille autoril on palju ning pikemate tekstidega sissekandeid. Seejärel tuleb kontakteeruda autoritega ning paluda neid sooritada testid nende isiksuseomaduste väljaselgitamiseks. Seejärel valida välja võimalikult erinevate isiksuseomadustega blogijaid ning analüüsida nende tekstide erinevusi. Analüüsitavaid blogijaid võiks olla vähemalt kümme (mida rohkem, seda parem) ja soovitavalt võiks olla nende blogides palju postitusi (videoblogid ja pildiblogid ei sobi). Blogijate seas võiksid esindatud olla nii mees- kui naissoost blogijad ning erinevas vanuses autorid. Tekstianalüüsi teostamiseks ja masinõppe mudelite genereerimiseks saab kasutada automaatseid vahendeid, mille saab juhendajalt, samuti saab juhendajalt blogijate isiksuseomaduste määramiseks sobivad testid.
48.	Pentel, Avar	Inimese pilgu ja hiirekursori liikumise vahelised seosed Kasutades Tobii Eye Tracker'it (silmaliikumise jälgija) tehakse vabatahtlikega teste, kus salvestatakse, kuhu inimene testi ajal arvutiekraanil vaatab. Samal ajal salvestatakse ka arvutihiire liikumine ja uuritakse silmaliikumise ning hiireliikumise vahelisi seoseid. Kõik testid tuleb teha koolis, selleks saab kasutada juhendaja isiklikku Eye Tracker tehnoloogiat ja programmi. Samuti on juhendajal juba valmis andmelogimise süsteemid, mida testides kasutada. Uurimistöö tegijate peamisteks ülesanneteks on testi jaoks sobivate ülesannete väljamõtlemine, katsealuste värbamine ja assisteerimine ning hiljem kogutud andmete analüüsimine. Andmete analüüsiks sobivad meetodid ja tehnoloogia saab samuti juhendajalt. Kuna andmelogijaid on ainult üks ja katseseade vajab enne igat uut kasutajat taas kalibreerimist, siis peab olema valmis selleks, et ühe inimesega tehtavale katsele kulub vähemalt 30 minutit. Uurimistöö tegijad peaksid olema valmis läbi viima katseid vähemalt 20 inimesega.
49.	Pentel, Avar	Noorte kuulmise helisageduse vahemiku seos tema muusikakuulamise harjumuste ning kõrvaklappide kasutusega. On teada, et vanematel inimestel kaob võime kuulda kõrgema sagedusega helisid. Kooliõpilased võivad kuulda helisagedusi kuni 20000 Hz, keskealisel inimesel on see tavaliselt kuni 14000 Hz. Kuid tänapäeval on noortel mitmeid kahjulikke harjumusi, mis võivad juba palju noorematel inimestel kõrgsageduslike helide kuurlimist pärssida. Selleks on näiteks valju väga tugevate bassidega muusika kuulamine ja kõrvaklappide sage kasutamine. Teema valinud õpilased viivad läbi testi eri vanuses inimestega, et teha kindlaks millise sageduseni nad helisid kuulevad. Seda saab teha iga üksiku õpilasega eraldi tegeledes, kuid on võimalik luua ka veebipõhine test, mida jagada, kus testi täitjale erineva helisagedusega helisid mängitakse ja kuulmise taset hinnatakse. Samuti uuritakse inimeste muusikakuulamise harjumusi ja kõrvaklappide kasutust. Töö peamiseks eesmärgiks on testida, kas (1) noorte kõrgete helisageduste kuulmisvõime vastab kirjanduses välja toodud sagedustele ja (2) kui noorte seas esineb madalamat taset, siis kas see on seotud nende muusikakuulamise ja kõrvaklappide kasutamise harjumustega.
50.	Pentel, Katrin	Õpilast huvitava probleemi või andmete statistiline analüüs Kirjeldust ei ole sisestatud.
51.	Pentel, Katrin	Juhendan gümnaasiumiõpilase praktilist tööd õpilast huvitaval teemal. Kirjeldust ei ole sisestatud.
52.	Pungas, Anu	Temaatilise etenduse lavastamine ja selle korraldamine Kavas peavad olema esindatud nii vokaal- kui instrumentaalžanr, nii sõnaline osa kui koreograafia. Korraldamine hõlmab kõiki kultuurikorralduslikke tegevusi ürituse organiseerimisel.
53.	Pungas, Anu	Kontsertkava kokkuseadmine ja selle lavastamine. Kavas peavad olema esindatud nii vokaal- kui instrumentaalžanr, nii sõnaline osa kui koreograafia. Korraldamine hõlmab kõiki kultuurikorralduslikke tegevusi ürituse organiseerimisel.
54.	Raja, Maarika	Ideest teostuseni Tööd juhendatakse koos Mait Põdraga
55.	Rõõmus, Marge	Õppematerjalid ja õppemängud kodunduse tunniks Luua erinevaid ülesandeid ja mänge, millega õppida või kinnistada erinevaid teemasid kodundusõppes.
56.	Rõõmus, Marge	Käsitöö ese Praktiline töö: erinevas tehnikas eseme disainimine ja valmistamine.
57.	Rõõmus, Marge	Õppematerjal menüü koostamiseks ja toidu analüüsimiseks Kirjeldust ei ole sisestatud.
58.	Varik-Kilm, Kristina	Juhendaksin uurimuslikku tööd ajaloo (koht, hoone, isik) teemal; sugupuu uuringut või teemasid mis on seotud koeranduse või ratsaspordi - hobusekasvatusega. Kirjeldust ei ole sisestatud.
59.	Višnevskaja, Oksana	Ettevalmistusmaterjalide koostamine inglise keele olümpiaadiks Harjutusvihik
60.	Višnevskaja, Oksana	Õpilaste tegevused vaheaegadel Kirjeldust ei ole sisestatud.

Toila Gümnaasiumi uurimistööde teemad