Nimekaid inimesi Toilast
Abram Simon
(24. jaanuar 1844 - 12. märts 1925).
A. Simon sündis Pühajõe külas Stepandi talus.
1859. Aastal läks ta Peterburi Apraksini töökotta tõldsepaks õppima.
1863. aastal ostis isa talle Toilasse Kangrumaa talu.
Maja ja töökoja, ehitas ta aga ise. Põllutöö kõrvalt valmistas
ta peamiselt mõisnike tellimusel kupee- ja landootõldu, toredaid
ja lihtsaid dogart - vankreid. Toila ja ümbruskonna peremeestele tegi
kahe- ja ühehobuse sõiduvankreid. 1863. aastal kutsus Abram oma
kaks venda ja veel teisi noormehi - kokku sai 12 lauljat - ja
õpetas neile neljahäälse koraali "Meil abi tuleb jumalast".
Esineti peamiselt Pühajõe kirikus. 1864. aastal ehitas ta koolimaja
Toila-Altkülla. Peale selle on ta ehitanud veel ühe koolimaja,
kuhu, pole teada. 1868. aastal oli ta üks pasunakoori asutajaid.
Ta käis ka 1869. Aastal oma meeskooriga Tartus esimesel laulupeol.
1870. aastal oli Abram Toila kalmistu rajamise eestvedaja.
1882. aastal tõi Abrami rajatud esimene Eesti teatrimaja talle
üle eestimaalise kuulsuse. Olgu tema poolt tehtust veel kokkuvõte:
teatrimajale valmistas ta lavaseadmed ja mööbli; parandas ja
häälestas mõisate klavereid; tegeles kalapüügiga, ehitas purjepaate -
neist 8 endale.; valmistas 5 viiulit, 2 altviiulit ja ühe tšello;
laulis koorides, mängis näidendites ja puhkus orkestris bassi; oli
eesti Kirjandusmeeste Seltsi liige ja veel palju muudki.
Hans Glass
(1846 - 1920). Sündis Suure-Jaani kihelkonnas
Vastsemõisas. 1868 - 1891 töötas Toila elementaarkooli
koolmeistri-juhatajana, hiljem samas koolis vallakooli juhatajana.
Toilast asus ta ümber Austraaliasse, kus ta hiljem suri. Tal oli suuri
teeneid Toila haridus- ja kultuurielu arendamisel. Ta oli silmapaistev
õpetajana ning laulu- ja pasunakoori juhina.
Igor Severjanin
(16 mai 1887 - 20 dets 1941). Alates 1910
aastast käis Severjanin Toilas suvitamas. Hulk tema poeese on
pühendatud Toilale ja Põhjarannikule. 1918 aastal sõitis ta Peterburist
Eestisse ja asus elama Toilasse. Siin sai tema elu- ja töökaaslaseks
Felissa Kruut. Toila perioodil tutvus Sverjanin eesti kirjanikega,
mis soodustas tema loometegevust. Eestis elades andis ta välja seitse
uut luulekogu ja neli värsiromaani. Tõlkis ka eesti luulet vene
keelde.
Severjanini looming Toila perioodil:
| Luulekogud: |
"Crame de violettes"
"Pühajõgi"
"Vervena"
"Fee Eiole"
|
Tagasi
