Toila Gümnaasiumi uurimistööde teemad
|
|
|
| | Õpetaja | Teema |
| 1. | Aul, Maire | Minu klassi lugu
Klassi tegemised kooliastme jooksul/õppeaasta jooksul. Huvitavate tegevuste jäädvustamine kirjalikult ja pildis.
Valmis töö on album. |
| 2. | Aul, Maire | Liikumismäng vahetunni sisustamiseks.
Mäng aitab sisustada õpilaste vahetunniaega tervislikult. |
| 3. | Ilmjärv, Signe | Meie kooli väärtused
Praktilises loovtöös kujutatakse meie kooli väärtusi video või mingi muu kunstilise lahenduse näol (väärtuste puu, koomiks, seinamaaling, bänner koolimajas...) Töö võib olla rühmatöö (maksimaalselt 3 inimest) |
| 4. | Ilmjärv, Signe | Lapitekk
Praktiline töö |
| 5. | Karjuhin, Mare | Tööaastad Toila koolis
Ühe õpetaja lugu. |
| 6. | Kivimeister, Katrin | Kohtumine kirjanikuga
1. Selgitada välja, milline eesti kirjanik tundub õpiaste jaoks huvitav.
2. Lugeda läbi mõned tema teosed.
3. Erinevate materjalide läbitöötamisel mõelda valmis küsimused, mida autorilt küsida.
4. Kutsuda autor kooli, kus ta tutvustab oma teoste tagamaid, räägib, mis plaanis...
5. Peale autori ettekannet, toimuks küsimus-vastus-vormis dialoog.
|
| 7. | Kivimeister, Katrin | Luuleõhtu (-hommik, -päev) noor(t)e autori(te)ga
Anda võimalus koolinoortel sahtlisse kirjutatud materjali eakaaslastele tutvustada ja teistega jagada.
Töö hõlmaks võimalike autorite välja selgitamist, ürituse korraldamist ja tagasisidestamist. |
| 8. | Kivimeister, Katrin | Emadepäeva kontserdi korraldamine
1. Eeskava koostamine
2. Esinejate valimine (kes sobiks ja mida esitama?)
3. Läbirääkimiste pidamine erinevate juhendajatega, et nad aitaksid õpilasi õpetada
4. Kutsete kujundamine
5. Ürituse reklaamimine
6. Kontserdi läbiviimine
Lõpptulemusena peaks valmima südantliigutav ja mitmekülgne
kontsert |
| 9. | Koppel, Anneli | Meeldejääva klassiõhtu korraldamine 2a ja 2b klassile (praktiline tegevus)
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 10. | Koppel, Anneli | Vaba aja veetmise lauamängud (algklass) Praktiline töö
Algklassiõpilastele erinevate lauamängude praktiline meisterdamine |
| 11. | Koppel, Anneli | Meeldejääva klassiõhtu korraldamine 2 a ja 2 b klassile (praktiline tegevus)
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 12. | Koppel, Anneli | Retseptid (toidu või ravitsemise) põlvest põlve
Põlvest põlve hoolega kogutud/säilitatud kas siis toiduretseptide või ravivõtete raamatuks köitmine (praktiline töö) |
| 13. | Kukkur, Evi | Muutuva õppekeskkonna mõju füüsika ja keemia õppele
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 14. | Lasberg, Merle | Digitaalsed juhised loovtöö vormistamiseks
Õpilane valmistab lühivideod, mis on abiks loovtöö vormistamisel. Nt. dokumendi suurus ja veerised, teksti üldine vorming, pealkirjade vormindamine, leheküljenumbrite ja sisukorra lisamine |
| 15. | Lasberg, Merle | Geomeetria nähtavaks: ruumiliste kujundite meisterdamine
Ruumiliste kujundite meisterdamine, mida saab kasutada õpevahendida. Puidust, traadist vms.materjalidest - erinevad tahukad, koonus, silinder |
| 16. | Lepsalu, Merike | Mürgiste taimede ja seente tundmine Toila Gümnaasiumi õpilaste näitel
Kui hästi tunnevad meie kooli õpilased mürgiseid taimi ja seeni. |
| 17. | Lepsalu, Merike | Raamatud minu ja mu sugulaste-tuttavate elus.
uurida, mida sisaldavad raamatukogud erinevates kodudes, kuivõrd on olemas seos omanike haridustasemega. |
| 18. | Maidre, Gretel | Läänemere teemaliste lugude koostamine: "Läänemeri on minu kodumeri", "Külm on oluline"
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 19. | Maidre, Gretel | Loodusteadusliku ajakirja loomine
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 20. | Maidre, Gretel | Praktiline töö- "Liblikaliikide kogumine ja nende määramine"
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 21. | Maidre, Gretel | Praktiline töö- "Mikroskoopiliste preparaatide valmistamine"
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 22. | Maidre, Gretel | Praktiliste tööde kogumik 8.klassi füüsikasse
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 23. | Müsler, Stella | Ajakasutus 3.kooliastmes
Uurimistöö uurib milline on 3. kooliastme õpilaste ajakasutus õppeperioodil ja võrdleb seda Statistikaameti andmetega https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/ajakasutus |
| 24. | Müsler, Stella | Lõbusad rütmi- ja astmeharjutused 1.ja 2.kooliastmele (praktiline töö)
Töö autor(id) valmistab kogumiku originaalseid lühivideosid kasutamiseks 1. ja 2.kooliastme muusikatundides. Tähtis on hea rütmitunne- ja lauluoskus, loovus ning avatus. |
| 25. | Ohak, Helena | „Kuidas laulmine aitab õppida vene keelt: karaokeõhtu projekt.“
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 26. | Ohak, Helena | „Minu kogemus geopeituse mängimisel: juhend algajale.“
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 27. | Ohak, Helena | „Male turniiri korraldamise sammud: ideest autasustamiseni“
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 28. | Ohak, Helena | „Duolingo kui vene keele õppimise vahend: praktiline uurimus.“
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 29. | Ohak, Helena | „Vene keele õppimine läbi teatri: lühinäidendi kirjutamine ja lavastamine.“
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 30. | Ohak, Helena | "Prügi sorteerimine meie koolis."
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 31. | Oja, Kaja | Eesti rahvatantsu põhisammude baasil tantsu loomine
Õpilane loob tantsu, õpetab selle olemasolevale tantsurühmale või enda poolt valitud õpilasrühmale selgeks ning esitab publikule. |
| 32. | Oja, Kaja | Emakeelepäev (praktiline töö).
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 33. | Oja, Kaja | Släng Toila Gümnaasiumi noorte kõnepruugis
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 34. | Paumets, Gerli | Omaloominguliste luuletuste ja juttude õhtu
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 35. | Peedor, Tiina | Keeleõppe mäng erineva raskusastmega.
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 36. | Pentel, Avar | Stressi mõju inimese motoorikale
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 37. | Pentel, Avar | Poliitiliste kajakambrite analüüs
Kajakambriteks (echo chamber) nimetatakse selliseid sotsiaalmeedia (suletud) kogukondi, kus enda omadega sarnaseid seisukohti levitatakse ja võimendatakse ning erinevaid seisukohti ei sallita.
Töö eesmärgiks on võrrelda kahes äärmuslikus ning vastandlikus (suletud) sotsiaalmeedia grupis kasutatavat argumentatsiooni ja seda, millist lugu või reaalsust selle kaudu konstrueeritakse ja kuidas reaalsust tajutakse. Tegu on kvalitatiivse uurimusega, milles tuleks ühe meetodina kasutada kodeerimist - peamiste teemade, ideede või interaktsioonide kategoriseerimist ja nende omavahelise struktuuri leidmist.
|
| 38. | Pentel, Avar | Inimese 2D-4D sõrmede suhte tuvastamine arvuti klaviatuurikasutuse järgi
2D:4D suhe on inimese nimetissõrme ja sõrmusesõrme pikkuste suhe.  See sõrmede suhe tuleneb destosterooni või östrogeeni mõjust lootele. Mida pikem on suhteliselt sõrmusesõrm, seda suurem on olnud destosterooni mõju. Meessuguhormoonide mõju lootele on seotud mitmete püsivate omadustega, mille seas on erinevad kognitiivsed võimed nagu parem ruumitaju, aritmeetilised ja visuaalsed võimed. Uurimisküsimuseks on, kas inimese sõrmepikkuste erinevused avaldavad mingit mõju arvutiklaviatuuri kasutamisele ja kui selline mõju on olemas, siis kas selle põhjal on võimalik ennustada anonüümse arvutikasutaja sõrmepikkuste suhteid ja selle kaudu ka sellega seotud iseloomuomadusi. Uurimuse käigus valitakse kaks gruppi katsealuseid, kus ühes grupis on madalama 2D:4D suhtega õpilased (pikem sõrmusesõrm) ja teises grupis suurema 2D:4D suhtega õpilased. Seejärel luuakse kirjutamise test, mis salvestab iga klahvivajutuse aja. Neid andmeid analüüsides otsitakse erinevusi kahe grupi vahel ja kui sellised erinevused on olemas, siis luuakse masinõppe mudel, mis tuvastab, milline sõrmepikkuste suhe inimesel on. Klaviatuurirütmide salvestamiseks ja nendest võrreldavate atribuutide väljaarvutamiseks vajalikud programmid saab juhendajalt. Lugemiseks: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5296424 |
| 39. | Pentel, Avar | Klassi müra ja õhukvaliteedi mõju õpilaste enesetundele
Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on seotud õpilaste enesetunde erinevad aspektid (väsimus-energia, motivastioon, igavus-põnevus) klassiruumi õhu kvaliteedi ja müraga.
Selleks uurimistöö tegijad panevad teatud perioodil klassiruumidesse andurid, mis mõõdavad müratugevust ja õhukvaliteeti neis ruumides ning salvestavad andmeid teatud ajalise intervalli tagant. Uurimistöö tegijad koguvad samadel päevadel neis klassides olnud õpilastelt tagasisidet. Uuritakse ka seoseid müra, õhukvaliteedi ning erinevate (kella)aegade, erinevate klasside ja erinevate tundide vahel.
Vajaliku tehnika saab koolilt ja juhendajalt, tööleseadmisel aitab samuti juhendaja. Uurimistöö tegijate peamiseks ülesandeks on korraldada andmekogumine, õpilaste tagasiside kogumine ning hiljem tegeleda nende andmete analüüsimisega.
|
| 40. | Pentel, Avar | Reaktsioonikiiruse ning tähelepanu seosed õppetööga
Uurimisküsimus:
Kas õpilase reaktsioonikiirus ja tähelepanu on erinevate tundide lõpus ja eri kellaaegadel erinev?
Alaküsimusteks oleks:
Kas tähelepanu ja reakstioonikiirus on seotud?
Kas on mingid universaalsed ajavahemikud, kus tähelepanu ja reaktsioonikiirus on kõige paremad ja kõige halvemad?
Kas need näitajad sõltuvad ja nädalapäevast?
Kas need näitajad sõltuvad ka tunniplaanist?
Meetodid:
Sellele uurimisküsimusele vastamiseks tuleks koguda piisav hulk (50+) vabatahtlikke, ning kasutada mingit reakstioonikiiruse ja tähelepanu testi, mida nad sooritaksid peale erinevaid tunde ja erinevatel kellaaegadel. Tuleb läbi mõelda, mis motiveeriks õpilasi neid teste sooritama motiveeritult.
Testid peaksid olema algselt isikustatud, et oleks võimalik teada sama inimese erinevatel aegadel tehtud testi tulemusi, sest inimesed erinevad tähelepanuvõime ja reakstsioonikiiruse poolest ning analüüsis tuleb need loomulikud erinevused arvesse võtta. |
| 41. | Pentel, Avar | Mida räägib tekst selle autori kohta
Töö eesmärgiks on otsida inimeste isiksuseomaduste ja nende poolt kirjutatud tekstide vahelisi seoseid ning selle abil luua masinõppe mudel, mis teatud hulga tundmatu autori teksti järgi ennustab selle teksti autori isiksuseomadusi.
Uurimistöö tegijatel tuleb välja valida teatud hulk blogisid või muid sotsiaalmeedia profiile, mille autoril on palju ning pikemate tekstidega sissekandeid. Seejärel tuleb kontakteeruda autoritega ning paluda neid sooritada testid nende isiksuseomaduste väljaselgitamiseks. Seejärel valida välja võimalikult erinevate isiksuseomadustega blogijaid ning analüüsida nende tekstide erinevusi.
Analüüsitavaid blogijaid võiks olla vähemalt kümme (mida rohkem, seda parem) ja soovitavalt võiks olla nende blogides palju postitusi (videoblogid ja pildiblogid ei sobi). Blogijate seas võiksid esindatud olla nii mees- kui naissoost blogijad ning erinevas vanuses autorid. Tekstianalüüsi teostamiseks ja masinõppe mudelite genereerimiseks saab kasutada automaatseid vahendeid, mille saab juhendajalt, samuti saab juhendajalt blogijate isiksuseomaduste määramiseks sobivad testid.
|
| 42. | Pentel, Avar | Inimese pilgu ja hiirekursori liikumise vahelised seosed
Kasutades Tobii Eye Tracker'it (silmaliikumise jälgija) tehakse vabatahtlikega teste, kus salvestatakse, kuhu inimene testi ajal arvutiekraanil vaatab. Samal ajal salvestatakse ka arvutihiire liikumine ja uuritakse silmaliikumise ning hiireliikumise vahelisi seoseid.
Kõik testid tuleb teha koolis, selleks saab kasutada juhendaja isiklikku Eye Tracker tehnoloogiat ja programmi. Samuti on juhendajal juba valmis andmelogimise süsteemid, mida testides kasutada. Uurimistöö tegijate peamisteks ülesanneteks on testi jaoks sobivate ülesannete väljamõtlemine, katsealuste värbamine ja assisteerimine ning hiljem kogutud andmete analüüsimine. Andmete analüüsiks sobivad meetodid ja tehnoloogia saab samuti juhendajalt.
Kuna andmelogijaid on ainult üks ja katseseade vajab enne igat uut kasutajat taas kalibreerimist, siis peab olema valmis selleks, et ühe inimesega tehtavale katsele kulub vähemalt 30 minutit. Uurimistöö tegijad peaksid olema valmis läbi viima katseid vähemalt 20 inimesega.
|
| 43. | Pentel, Avar | Noorte kuulmise helisageduse vahemiku seos tema muusikakuulamise harjumuste ning kõrvaklappide kasutusega.
On teada, et vanematel inimestel kaob võime kuulda kõrgema sagedusega helisid. Kooliõpilased võivad kuulda helisagedusi kuni 20000 Hz, keskealisel inimesel on see tavaliselt kuni 14000 Hz. Kuid tänapäeval on noortel mitmeid kahjulikke harjumusi, mis võivad juba palju noorematel inimestel kõrgsageduslike helide kuurlimist pärssida. Selleks on näiteks valju väga tugevate bassidega muusika kuulamine ja kõrvaklappide sage kasutamine.
Teema valinud õpilased viivad läbi testi eri vanuses inimestega, et teha kindlaks millise sageduseni nad helisid kuulevad. Seda saab teha iga üksiku õpilasega eraldi tegeledes, kuid on võimalik luua ka veebipõhine test, mida jagada, kus testi täitjale erineva helisagedusega helisid mängitakse ja kuulmise taset hinnatakse.
Samuti uuritakse inimeste muusikakuulamise harjumusi ja kõrvaklappide kasutust.
Töö peamiseks eesmärgiks on testida, kas (1) noorte kõrgete helisageduste kuulmisvõime vastab kirjanduses välja toodud sagedustele ja (2) kui noorte seas esineb madalamat taset, siis kas see on seotud nende muusikakuulamise ja kõrvaklappide kasutamise harjumustega.
|
| 44. | Pentel, Katrin | Õpilast huvitava probleemi või andmete statistiline analüüs
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 45. | Pentel, Katrin | Juhendan gümnaasiumiõpilase praktilist tööd õpilast huvitaval teemal.
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 46. | Pungas, Anu | Temaatilise etenduse lavastamine ja selle korraldamine
Kavas peavad olema esindatud nii vokaal- kui instrumentaal¸anr, nii sõnaline osa kui koreograafia. Korraldamine hõlmab kõiki kultuurikorralduslikke tegevusi ürituse organiseerimisel. |
| 47. | Pungas, Anu | Kontsertkava kokkuseadmine ja selle lavastamine.
Kavas peavad olema esindatud nii vokaal- kui instrumentaal¸anr, nii sõnaline osa kui koreograafia. Korraldamine hõlmab kõiki kultuurikorralduslikke tegevusi ürituse organiseerimisel. |
| 48. | Raja, Maarika | Ideest teostuseni
Tööd juhendatakse koos Mait Põdraga |
| 49. | Rõõmus, Marge | Õppematerjalid ja õppemängud kodunduse tunniks
Luua erinevaid ülesandeid ja mänge, millega õppida või kinnistada erinevaid teemasid kodundusõppes. |
| 50. | Rõõmus, Marge | Käsitöö ese
Praktiline töö: erinevas tehnikas eseme disainimine ja valmistamine. |
| 51. | Rõõmus, Marge | Õppematerjal menüü koostamiseks ja toidu analüüsimiseks
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 52. | Varik-Kilm, Kristina | Juhendaksin uurimuslikku tööd ajaloo (koht, hoone, isik) teemal; sugupuu uuringut või teemasid mis on seotud koeranduse või ratsaspordi - hobusekasvatusega.
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
| 53. | Višnevskaja, Oksana | Ettevalmistusmaterjalide koostamine inglise keele olümpiaadiks
Harjutusvihik |
| 54. | Višnevskaja, Oksana | Õpilaste tegevused vaheaegadel
Kirjeldust ei ole sisestatud. |
