AJALUGU
Eestimaa ajaloos hakkas riigivõim esmakordselt tähelepanu pöörama talupoegade haridusele 17. sajandi algul. Koolide ülesandeks oli sel ajal lugemisoskuse levitamine.
Toila kooli asukoht Toila vallas on läbi aegade olnud erinevais paigus. Kool on asunud Pühajõel, Valastel, Konjus, Päites, Vokas, Vaivinas ja Orul. Kooli praeguses asukohas, Oru pargi külje all, antakse lastele haridust 1956. aastast.
Toila Gümnaasium
1897. aastal
alustas Peterburi suurärimees Grigori Jelissejev Pühajõe
suudmealale suvituskoha rajamist. Suurejooneline hoone, mida hakati Oru lossiks nimetama,
kavandas arhitekt G. Baranovski. Loss valmis 1899. aastal, kõrvalhooned ja park 1901.
aastal. Alates 1901. aastast viibis Grigori Jelissejev koos abikaasa Maria ning viie poja
ja tütrega Orul.
Pärast revolutsiooni Venemaal emigreerus G. Jelissejev Pariisi. Oru loss ja park jäid ainult valvuri hooldada. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid Eesti Vabariigi riigipeale suveresidentsiks.
1936. aasta suveks olid loss
ja park uue kuuega. Park oli Põhja-Eesti 
liigirikkam ligi
300 puu ja põõsaga. Siia kujundati kahe hektari suurune Euroopa suurim kiviktaimla,
rikkalik rosaarium jne.
Lossis veetis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts oma perega suvepuhkust ja võttis vastu väliskülalisi.
1941.aastal 13. augustil süüdati Oru loss taganevate nõukogude üksuste poolt põlema. Loss ei põlenud täielikult ja keldrikorrus oli terve. Sinna paigutasid sakslased oma miinilao. 1944. aastal 19. septembril lasti miiniladu SS-erikomando poolt õhku.
Praegu asub Toila Gümnaasiumi
"vana maja" endise teenijatemaja kohal ning "uus maja" hobuste maneezi kohal.
Toila Gümnaasiumis käivad ümberkaudsete Toila valla külade lapsed. Valdava enamuse moodustavad kahe asula Toila ja Voka lapsed. Voka asub Toilast 4 kilomeetri kaugusel ja õpilased tuuakse kooli bussiga.
Koolil on oma muuseum, raamatukogu, söökla, katlamaja ja 2 ha suurune koolistaadion.
 |
